Lugedes Pauluse läkitust korintlastele, näen ma ühest küljest nende inimeste tavalisust. Teisalt näen ma nende juures ilmsiks saavat Jumala armu. Ei tea, kas nad ise seda üldse mõistsidki?

Mis on küsimused, mida selles sissejuhatavas osas küsida?

Kes oli Pauluse kaasautor Soostenes? Missugune oli Pauluse suhe selle linna kogudus(t)ega? Kuidas on võimalik, et Jumal selles probleemide puntras ometi nii võimsalt tegutseda sai?  Miks Paulus alustab kõigest muust välja tegemata üksmeele teemaga?

Soostenes

Lisaks kahele kirjale korintlastele, mis meil Uues Testamendis on, tuleks algallikaks lugeda ka Apostlite tegude raamatut. Sealt saame 17. ja 18. ja 20. peatükist taustaandmeid.

Paulus oli oma teisel misjonireisil. Alustades teekonda Antiookiast, liikus ta läbi Kiliikia (tema sünnimaa) ja Galaatia (piirkond, mille lõunaosas nad eelmisel reisil Barnabasega olid kogudused rajanud). Jumal keelas neil minna Aasia provintsi (keskusega Efesoses). Nii suundusid nad üle väinade Makedooniasse: Filipi, Tessaloonika ja Beroia. Pärast juutide mässusid evakueeriti Paulus Ateenasse. See oli pikk teekond lõunasse.

Ateena oli olnud omal ajal Kreeka keskus. Meie ajalooõpetuse rõhuasetusest tulenevalt ilmselt teamegi Kreekat peamiselt Ateena ja Sparta kaudu. Kuid see oli nelisada aastat enne Paulust! 1. saj. p.Kr. oli Ateena umbes nagu tänapäeval Tartu Eestis: ülikoolilinn, akadeemiline keskus. Paulus viibis seal mõnda aega ja ei rajanud sinna kogudust. Ateena kogudusest pole meil UT's ühtegi viidet!

Ateenast liikus ta töökaaslasi ära ootamata Korintosesse, mis oli Ahhaia provintsi keskus. Korintos oli kaubalinn. Kahe sadamaga oli see tõeliseks sõlmpunktiks ida ja lääne vahel - tänu saartele Egeuse meres oli sel otseühendus Efesosega, mis oli kaubateede alg- ja lõpp-puntiks (sõltuvalt kust poolt vaadata) ning läände liikudes sai üle maakitsuse kiiresti edasi Rooma suunas.

Pauluse pooleteistaastane periood Korintoses lõppes juutide mässuga. Huvitava seigana on Ap.18:17 mainitud ka Korintose kirja alguses nimetatud Soostenest, keda nimetatakse sünagoogi ülemaks ja kellele juudid peksa andsid.

Ilmselt võttis Paulus ebasoosingusse sattunud mehe endaga lahkudes kaasa ja jättis ta Efesosse. 

Pauluse läkitusest näeme, et Esimene kiri korintlastele oli kirjutatud Efesose linnast (vt. 1Kor.16:8), kus Paulus viibis oma kolmanda misjonireisi jooksul pikemat aega. Soostenes oli seega korintlastele oma mees, tuttav mees ja Pauluse kaastööline.

Antiikaja Skype

Galaatia kirjas öeldud lausejupp "kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja" saab selgemaks kui mõtleme natuke ajaloolisele taustale.

4. saj. e.Kr. vallutas Aleksander Suur tänapäeva Türgi, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Iraagi ja Iraani alad pannes aluse nn. hellenistlikule kultuurile: ta levitas kreeka kultuuri ja keelt. 1.saj. Rooma Impeeriumis oli kreeka keel rahvaste ühiskeeleks võimaldades ületada ühe suurimatest kultuuridevahelisest takistusest. Roomlased olid 1.saj. e.Kr. puhastanud Vahemere piraatidest, leegionide kiireks liikumiseks oli loodud hea teedevõrk ja pärast pikki kodusõdasid oli just 1.saj. p.Kr. selleks kitsukeseks rahuaknaks, mil oli (suhteliselt) turvaline liikuda nii merel kui maal ja aktiivne liikumine oli võimalik.

Olles Efesoses oma kolmanda misjonireisi ajal, oli Paulusel otseühendus Korintosega. Kaks kirja UT's on üks osa (ei julge isegi oletada, kas suurem või väiksem) Pauluse kirjavahetusest. Paulus ise mainib, et on neile varem kirjutanud (vt. 1Kor.5:9) ja samas viitab Korintosest saadud kirjale (vt. 1Kor.7:1).

Olustikku arvesse võttes oli Paulus pidevalt online.

Probleemide pundar...

Missugused siis olid probleemid? Lahkmeel, hoorus, konfliktid inimeste vahel, kaos jumalateenistusel, purjutajad leivamurdmisel, valeõpetused Jeesuse ülestõusmisest, segadus ebajumalateenistuse suhtes. 

Ja siis ütleb Paulus, et nad on rikkad armuandide, tunnetuse ja sõna suhtes. Järgnev pole mitte meie puudujääkide õigustamine kuivõrd tõdemus, et nii nagu meie päästmine, nii ka Püha Vaimuga ristimine ja Jumala tegutsemine meie ja meie koguduse läbi on armust. Kogudus ei saa siin maa peal olla kunagi täiuslik niikaua kui meie selle liikmetena oleme puudulikud.

Jumal kasutab puudulikke inimesi. Armust. Usu läbi.

Paulus nimetab järjekindlalt oma kirjades usklikke pühadeks. See ei viita mitte nende täiuslikkusele, vaid sellele, et nad on Jumala omad, temale eraldatud.

Üksmeel

Üks probleem tundub Pauluse jaoks pakilisem kui teised. See on üksmeele küsimus, sest sellest ta alustab ja tegelikult esimesed neli peatükki (25% peatükkide arvust) tuleneb tegelikult sellest Pauluse, Peetruse, Apollose ja Kristuse jamast, mida ta puudutab 1Kor.1:10-17.

Miks nii? Kõik muud probleemid on lahendatavad ühel või teisel moel. Kuid üksmeele puudumine ähvardab koguduse olemasolu. Mida sa lahendad kui kogudust pole?

Konspekt allalaadimiseks.